28. juulil 1946. a.: Suvine töö raudteeliinidel

Armas Aadu!

Olid esimene sõpradest, kelle kiri saabus minuni. Aitäh selle eest! Iga rida on siinses hallis argipäevasuses teretulnud, eriti aga sõnum sõpradelt ja kodumaalt. Olen saanud küll ajalehti päris reeglipäraselt, olen neist lugenud üht-teist ka Sinu ja Harry [vil! Harry Lember?, c. 1927/II] kohta, aga kiri on ikka kuidagi soojem ja südamelähedasem.

Enda elust ja tööst ei ole mul palju pajatada. Olen töötanud kanalisatsiooni kraavi kaevamisel möödunud talvel, elamute ehitamisel ja nüüd uute raudteeliinide rajamisel ja vanade parandamisel. Töö on muidugi raske, eriti aga minutaolisele, kelle füüsiline konstruktsioon pole selleks eriti sobiv. Suurt abi on mulle osutanud aga minu ema. Temalt saadud pakid on olnud ülisuure tähtsusega minu füüsilisele olemasolule.

Jah, saatuse teed on imelikud, kunagi ei või inimene aimata, kuhu ta kord välja jõuab. Ja see teadmatus tuleviku suhtes - see ongi teguriks, mis tiivustab mind edasi võitlema oma olemasolu eest. On hetki, kus olen kaotanud juba kõik lootused, aga samas mõni pisirõõm annab jälle uut julgust ja elutahet.

Nüüd suvel on kogu elu muidugi lihtsam ja kergem. Ehkki klimaatilised tingimused siin ei ole just hääd, ometi on päikesesoojusel siiski suur mõju inimese meeleolule. Ees seisab aga jälle sügis ja pikk talv. Olen taotlenud kogu aeg pääsu enam oma erialasele tööle, kuid kahjuks on see senini jäänud tulemusteta. Suuri lootusi ei pane ma ka selles suhtes tulevikule. Kui juba elatanud ja kogemustega ning hästi keelt valdavad insenerid ei pääse edasi, siis on see minul kindlasti veelgi küsitavam.

Ei saa oma elust Sulle kõike korraga kirjutada, kui Sul aga huvi ja tahet on, siis astu minu ema juurde sisse, ta nüüd hiljuti alles sai minult mõned väga pikad kirjad. Kui aga Sinul oma ülikoormatud kutsetegevuse kõrval vahel mõni vaba hetk leidub, siis palun kirjuta mulle jälle oma ja ka sõprade elust ja tööst. Loen neid ridu siis loendamatuid kordi suure häämeelega.

Palun tervita kõiki-kõiki minu poolt. Soovin Teile kõigile edu Teie kutsetöös ja isiklikus elus.

Kõike hääd!

    Arvo

N. Tagilis 28. VII 1946. a.