Chapter 69. Alexander Jenase väljatoomine Hiinast Toimetus

Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

KVALITEEDIKONTROLLID: 
!_{tkarmo} kontrollida kaks korda masinkirja vastu, 
  et tippimine oleks \~oige
  __TEHTUD@20000821T185833Z

MUREPUNKTID:
!_kontrollida keelt  

Ülaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

Vironia konvendi korteris Tartus seisis enne NSVL-u okupatsiooni Hiinas töötava insener vil! Alexander Jenase (c. 1914/II) kingitus--riidest õmmeldatud ja tikitud kirju pilt hiinakeelsete tähtedega.

Kaug-Ida sõja-aaastail jäi vil! Jenas oma kohale, sattudes Jaapani Mandzhuuria okupatsioonivalitsuse ja sellele järgneva Mao Zedongi rezcaron;iimi alla. Austraalia koondise kaasabil aga suudeti 1961. a. vil! Jenas Austraaliasse välja tuua. Ta asus oma abikasaga elama Sydney'sse.

Oma 68. eluaastas vil! Jenas sooritas kolm nõuetavat eksamit Sydney Ülikoolis, et saada tunnistust oma Harbiini Ülikooli poolt väljaantud diplomile. Selle järgi ta võeti kohaliku inseneride kutseõuhingu täisõiguslikuks liikmeks vastu. Ta töötas oma surmpäevani projektide peakontrollijana ühes suures ehitusfirmas. Surm tuli südamerabanduse kaudu 7. jaanuari 1970, vil! Jenase 75. eluaastas.

21. detsembril 1961 kirjutas vil! Jenas vil! Imant Siimerile (c. 1923/I) kirja, mis siin toome ära oma täies ulatuses:

Armas kaasvil! Siimer,

Suurem tänu Sinule armsa kirja eest ja palun ka kallidele Viroonlastele nende õnnitluste ja tervituste eest minu pääsemise puhul "Pambu kardina" tagant tänada. See üle 2½ aastane ootamine väljasõidu luba peale oli õudne, kannatades nälga ja hirmu. Tänu taadile, kõik on se[l]ja taga ja olen hakkanud omas vanaduses uut elu peale, nii elu sisseseades, [kui?] ka töös, tegeledes omal inseneeri alal. Rootsi oli kül[l] mul pea esimesel kohal, kuid see kartdetav aatomi tolm hoiatas ja saatus juhatas mulle oma tee uuele kodumaale Austraaliasse. Ja ma ei ole eksinud, maa on ilus, kasvavad kuused ja männid[,] ja ka seedrid ja palmid, inimesed on lahked, tuttavaid palju, puudust mitte millegist. Mis aga kõige armsa[m], olen jälle väikese Vironia pere keskel. Kolm päeva pidasime linnast väljas ühes loodusrikkas kohas oma 61 aasta Vironia kommerssi. Oli 12 liiget koos ühes 3 rebasega. Koosviibimine oli väga ilus ja mulle üllatav, sest olen ju kindlalt korporatsioonis haruldase unikumi osaliseks saanud: viimane aastapäeva pühitsemine peale Riia oli mul Moskvas 1917 a. ja nüüd järgmine 44 aasta pärast Austraalias, elades Hiinas. Mis mind sidus ja ühendas Vironiaga, see oli sissekasvanud vendlus, mida ülevalpidas vil! K. Mauritzaga kirjavahetus kuni 1940, side Tartuga akad. Poja B. Annoki läbi ja 1955 a. saadik põnev kirjavahetus meie asutajaliikme Rich. Mittiga Tallinnas kuni siiani. Ka Eestis viibimine 3 nädalat 1939 aastal aitas selleks kaasa. Kommersi algul esimesel päeval ööse magama minnes saime üles kutsutud ja üllatuseks leidsime seinal uue Vironia vapi, mis oli vil! Leinboki näputöö, otsast kuni lõpuni, suurepäraselt väljatöötatud ja kingitud konvendile. Kohe kõlas vappi nähes lipulaul. Jälle läksivad silmade ees mälestused meie Vironia lipust ja vapist mööda. Vironia aastaraamatust leidsin vil! Olgred Aule üteluse, et pr. Aline Aule korteris hoiti Vironia lipp, kui esimese sõja ajal olime sunnitud Riiast lahkum[a]. Ja, mäletan, kuidas ma kui üks viimastest Riiast ärasõitjatest mai algul 1915 aastal, Vironia vapi ja lipu karikatega paukimise korvis milles mõnikord ka magatud sai Tartu tõin, sest Riia langemine oli ette nähtud. Vist tõin ta oma kaasrebase Ilmar Parisega ühes, kellega koos elasime, kindlalt ei mäleta. Suure heameelega ja aukartusega lugesin, et proua Aline Aule Eduard Aule mälestuseks Stokholmi koondisele kinkis lipu. Mõttes suudlen ta armsat kätt ja palun mu sügavam kum[m]ardus ja tänu talle üle anda. Oleks veel palju kirjutada, ruttan tööle ja leht on otsas. Vivat, crescat, floreat Vironia in aeternum! Selstisvendliku tervitusega

Alex. [J]enas