Sporditegevus

Küllap on Mens sana in corpore sano-printsiibi sõdadevaheline tõlgendus käesoleva juubelialbumi lugejal selgesti vaimusilma ees, tänu näiteks rahvusvahelises ulatuses kinofilmile "Chariots of Fire", Eesti Vabariigi osas meie praeguse keskealise põlve isade-onude-vanaisade mälestustele 1936. a. olümpiast, Vironia enda osas aga enam kui ühe autori faktiderikkale tähelepanekule korporatsiooni üheksakümnendas juubelialbumis [Vironia 1990]. Et Vironia tolleaegset spordielu edasi valgustada, siis pakume siin suurema osa magister paucandi Ernst Simon'a (hiljem Eelar Siimon; c. 1930/II) aruandest 1932. a. teise semestri tegevusest [Simon 1933]. Ridade vahelt avastab nüüdisaegne lugeja kiiduväärset tõsidust (rohkete äparduste kiuste) korporatsiooni sporditegevuses ja pealegi hellitab lootusi, et - nagu kõlblik üliõpilaskonnas - kui mens sana ja corpus sanum sattusid 1932. a. sügisel vastuollu, võis võitjaks vahest siiski tulla mens sana. Ka paucandi siinpakutud aruandes on markantne küllaltki tunduv rõhuasetus paucimisele termini kitsemas mõttes, s.o. vehklemisele:

Enne kui asun 1932. a.II sem. aruande käsitlemisele, annan lühikese ülevaate viimaste aastate tegevusest. Kahjuks puuduvad möödunud aja tegevuse kohta ülevaatlikud ülesmärked, nii et otsekoheseid andmeid ja võrdlusi on mul raske tuua ette. Igatahes peab mainima, et varemail aegil oli meil sport kaunis hääl järjel; nimetan siin vaid meie jääpalli-meeskonda, siis esimene võit jalgpallis EÜS-i üle 6:0. Paukimise tase oli kõrge; sellest tingituna olid ka meie liigete edukad mensuurid, mida praeguse aja kohta kahjuks ei või tähendada. Eelmiste aegade kuulsustest on vaid jäänud Eesti ja Baltimaade meister tennises - sv! K. Lasn [Kristjan Lasn, c. 1927/II]. Siis veel Eesti parem tennismängija vil. V. Raud [Villibald Raud, c. 1921/I] ja Kleinberg [Arved Kleinberg, hiljem Arvi Kaldveer; c. 1925/II]. Kahjuks vaibus aga see vaimustus, kuid lühikeseks ajaks. Noorem generatsioon, tulles koolist, tõi enesega kaasa uut vaimustust ja indu. Alustati suure õhinaga EÜS ja Vironia vil! kogude poolt välja pandud karikat - jalgpallis võitma. Kuid mindi välja toetudes vanale usule ja kindlale tahtmisele, ilma treeninguita ja puudulikus varustuses. Vähe oli siiski kindlast tahtest - tuli vastu võtta kauis suur kaotus 4:1. Siis võeti veel osa Üliõp. konna vahelistest korv- ja võrkpalli võistlustest ja nimelt korv-pallis. Ka siin ilmnes meeskonna vähene treening ja distsipliini puudus. Kaotasime, ehk küll napilt EÜS "Põhjalale" ja EÜS "Liivikale".

Möödunud sem. algas varakult, ja suure hoo ning innuga asuti tööle. Tallinna vil! kogu algatusel ja nende ning Tartu vil! kog. lahkel kaasabil ja ainelisel toetusel (kr. 250.) muretseti täielik ja uus jalgpalli varustus kogu meeskonnale (11. p. saapaid, 11. p. sääri, 11. p. säärekaitseid, 15. p. pükse ja 12. särki). Harjutusiks saime kasutada Saksa Sp. seltsi platsi. Kahjatsusega pean ära märkima, et harjutusist siiski vähe arvuliselt osa võeti, kuid kohalolijad olid tahtega asja juures. Peeti ka rida harjutusmänge (Saksa sp. seltsiga - meie võit 4:3. - Tartu Jalgpalli Klubiga; Tartu "Kalev"iga).

Karika võistlus EÜS-ga toimus 2. okt. kell 3. p.l. Ebasoodsal ilmastikul rivistusid Tammeväljale meeskonnad ülesse. /.../ Tingituna libedast väljast, suurest tuulest ja haruldasest ebaõnnest läks korda EÜS-il meid võita 1:0. - ja seegi värav tuleb kindlasti tuule arvele kirjutada. Muidu tungis meie ladusalt mängiv "11" tugevalt pääle, viibides järjest vastase värava all, pommitas seda ja surus nad kaitsesse. Paremateks meesteks väljal olid vv. Bluum [Bernhard Bluum, hiljem Bernhard Talvar, c. 1932/II] ja v. pk. Mägi [Olav Mägi, c. 1931/II]. Vahekohtunik - Kull - Frat! Estica - hää.

Üliõpilaskonna vahelistel kergejõustiku võitlustel 2. okt. tulid kohtadele 100. meetris 3. Hain, 4. Kiima [Aleksander Kiima, c. 1932/II] (12,2 ja 12,3). Jooksu võitis Kütis-EÜS. - 11,9 sek. 400. meetris 2. Kiima - 56,4 s. 3. Hain - 56,6 sek. Jooksu võitis - Tamm-Sakala. Meeskonna jooksudes: Teatejooks 5x100. ja 10x100. - olid koos vastavad meeskonnad, kuid sihilikult jäeti need alad lõppu, nii et pidime neist loobuma jalgpalli-võistluse tõttu.

Võimlemiseks oli endiste aastate eeskujul Ülikoolivõimlast 2 tundi (igal esmaspäeval ja kolmapäeval). Tunde oli kokku 28.-, tundidest osavõtt oli äärmiselt leige, kuna kohuslised vabandasid endid alati akadeemilise tööga ja praktikumega. Tundust kasutati asjatundliku treeneri hr. Hameri juhatusel suurem osa sihtvõimlemiseks, kuna tunni lõpus korvpalli mängiti. Ka mõned tunnid kasutati selleks, et anda seletusi, näpunäiteid ja praktilisi võtteid korvpalli-meeskonnale. Sõprus ja harjutus mänge peeti Ratsarügemendi ohvitseride meeskonnaga 2. Mõlemais tuli vastu võtta kaotus, kuna jällegi meeskonna mängijad kohale ei ilmunud.

Pauk-tunde peeti 4 korda nädalas (teisip., neljap. reedel ja laup.) kella 14.30-16. kokku 31 tundi. Osavõtt neist oli elav, noored liikmed, tundes elavat huvi selle ala kohta, harjutasid intensiivselt. Enese rõõmuks pean mainima, et noorem generatsioon sellel alal edenenud on. Põhja sellele uuele koolile pani 1932. a. I sem. magister paucandi sv. E. Ernesaks. Tundides õnnetusi ei juhtunud. /.../ Teri lõhuti 13.

Sellel sem. ei peetud ka ühtegi mensuuri. Erapooletuid meilt ei olnud. Sekundandiks Frat! Articusel Perov'l käis sv! Lasn. Mensuur peeti korp! Slaavias.

Meie mensuur-takelaashi kasutasid juba mainitud Frat! Artikus ja korp! Rotalia.

Kulusid möödunud sem. oli kokku 279.21 kr. tulu 6 kr.

Eelarves ettenähtud 1932/3. peale kr. 608 (Sport - 300; Paukim - 250; mk. - 58).

Ülejääk 1933. a. I sem. kr. 334.79.